Mis on jämesoolevähk?
Jämesoolevähk on pahaloomuline kasvaja, mis areneb jäme- (käärsool) või pärasooles. Enamikul juhtudest tekib see väikestest healoomulistest moodustistest – polüüpidest, mis aja jooksul võivad muutuda vähirakkudeks. See protsess kestab reeglina mitu aastat, mis avab laia võimaluste akna ennetuseks ja varajaseks avastamiseks.
Kes on riskirühmas?
Haigus esineb sagedamini üle 50-aastastel inimestel, kuid viimastel aastatel on täheldatud haigestumuse kasvu ka nooremate, 30–50-aastaste seas.
Pärilikkuse roll.
Ligikaudu 5–10% kõikidest jämesoolevähi juhtudest on põhjustatud pärilikest geneetilistest sündroomidest – eelkõige Lynchi sündroomist (3–5% juhtudest) ja perekondlikust adenomatoossest polüpoosist (ligikaudu 1%). Veel 20–25% patsientidest esineb perekondlik eelsoodumus – kui lähisugulased on põdenud jämesoolevähki, kuid konkreetset geneetilist sündroomi ei ole tuvastatud. Seega on kuni kolmandik kõikidest juhtudest ühel või teisel viisil seotud päriliku teguriga. Ülejäänud 65–70% tekivad ilma perekondliku haigusloota ning on seotud peamiselt eluviisi ja vanusega.
Peamised riskitegurid on:
Toitumine – töödeldud ja punase liha ülekaal toidulaual koos puu- ja köögiviljade ning kiudainete puudusega;
Vähene liikumine – ebapiisav füüsiline aktiivsus ja ülekaalulisus;
Kahjulikud harjumused – suitsetamine ja regulaarne alkoholi tarbimine;
Pärilikkus – jämesoolevähi esinemine lähisugulastel, samuti pärilikud sündroomid (Lynchi sündroom, perekondlik adenomatoosne polüpoos);
Kroonilised soole põletikulised haigused — Crohni tõbi või haavandiline koliit;
Varasemad polüübid või jämesoolevähk minevikus.
Millistele sümptomitele tuleks tähelepanu pöörata?
Varajastes staadiumides kulgeb jämesoolevähk sageli sümptomiteta – just seetõttu on regulaarne sõeluuring nii oluline. Sellegipoolest tuleks viivitamatult pöörduda arsti poole järgmiste tunnuste ilmnemisel:
• tavapärase väljaheitesageduse muutus (pikaajaline kõhulahtisus või kõhukinnisus);
• veri väljaheites – helepunane või tume;
• püsiv kõhuvalu, krambid või puhitus;
• mittetäieliku soole tühjenemise tunne;
• seletamatu kaalulangus;
• pikaajaline nõrkus ja väsimus;
• aneemia (hemoglobiini taseme langus), mis on avastatud vereanalüüsides.
Neid sümptomeid võivad põhjustada ka muud, vähem tõsised seisundid. Siiski saab ainult arst määrata nende tegeliku põhjuse, seetõttu ei tasu visiiti eriarsti juurde edasi lükata.
Sõeluuring: kuidas avastada haigus enne sümptomite ilmnemist
Sõeluuring (skriining) on tervete inimeste uurimine, mille eesmärk on haiguse või vähieelsete muutuste varajane avastamine. Rahvusvaheliste soovituste kohaselt tuleks regulaarsete uuringutega alustada alates 45. eluaastast keskmise riskitasemega inimestel.
Peamised sõeluuringu meetodid:
Peitvere test – lihtne ja kättesaadav test, mida tehakse igal aastal. See võimaldab avastada palja silmaga nähtamatuid verejälgi väljaheites, mis võivad viidata polüüpide või kasvaja olemasolule;
Koloskoopia — kõige informatiivsem uurimismeetod. Painduva endoskoobiga uurib arst kogu jämesoolt ja vajadusel eemaldab avastatud polüübid otse protseduuri käigus. Normaalsete tulemuste korral soovitatakse koloskoopiat korrata iga 10 aasta järel.
Päriliku koormuse või muude kõrgendatud riskiteguritega inimestele võidakse sõeluuringut soovitada varasemas eas ja sagedamini. Konkreetse jälgimisprogrammi määrab raviarst.
Oluline: kui peitevere testi tulemus osutub positiivseks, on diagnoosi täpsustamiseks tingimata vajalik koloskoopia.
Mida saab teha ennetuseks?
Märkimisväärse osa jämesoolevähi juhtudest saab ära hoida eluviisi muutmisega. WHO ja juhtivad onkoloogilised ühendused soovitavad:
• Järgida tasakaalustatud toitumist – lisada toidulauale köögivilju, puuvilju, täisteratooteid ning piirata töödeldud ja punase liha tarbimist;
• Säilitada füüsiline aktiivsus – vähemalt 150 minutit mõõdukat koormust nädalas (kõndimine, ujumine, jalgrattasõit);
• Jälgida kehakaalu – ülekaal suurendab oluliselt haiguse tekke riski;
• Loobuda suitsetamisest;
• Piirata alkoholi tarbimist;
• Käia regulaarsel sõeluuringul – see on kõige tõhusam varajase avastamise meede.
Haiguse avastamisel varases staadiumis on elulemusnäitajad oluliselt kõrgemad, mis rõhutab veelkord regulaarse sõeluuringu tähtsust.
Peamine, mida meeles pidada
1. Jämesoolevähk on üks sagedasemaid, kuid samas üks kõige paremini ennetatavaid onkoloogilisi haigusi.
2. Tervislik eluviis vähendab oluliselt haiguse tekke riski.
3. Regulaarne sõeluuring alates 45. eluaastast võimaldab avastada haiguse varases staadiumis või isegi seda ennetada.
4. Murettekitavate sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.