Ära häbene küsida abi proktoloogilt! Varakult avastatud kasvaja allub ravile

Teame hästi, et meie käitumine mõjutab otseselt tervist, aga kui tihti mõtleme sellele, kui palju me oma päevast veedame istudes? Liites sinna juurde tööstressi ja unehäired, saamegi kokku saatanliku valemi, mis võib põhjustada soolevaevusi. Ent kuidas aru saada, kui mõni soolehaigus kimbutamas on?

Kõige levinumateks proktoloogilisteks haigusteks on hemorroidid ja kasvajad, sealhulgas kolorektaal- ehk jämesoolevähk.

70 protsenti inimestest puutub kokku hemorroididega

Üks levinumaid soolehaigusi on hemorroidid – selle haigusega puutub kokku koguni 70 protsenti inimestest. Kõige enam kimbutavad hemorroidid 35–40 aasta vanuses ja hiljem sünnitanud naisi ning päriliku eelsoodumusega patsiente.

Hemorroidide näol on tegemist veenilaienditega, mis paiknevad pärasoole lõpus ja päraku siselihastes.

Sageli avastatakse pahaloomuline kasvaja liiga hilja

Teine levinud soolehaigus on jämesoolevähk, mida põhjustab healoomuline kasvaja, mis suureneb ja teiseneb pahaloomuliseks. Kurb tõsiasi on see, et maailmas on kolorektaalvähk jõudnud esinemissageduselt teiste vähivormidega võrreldes kolmandale kohale. Suremus kolorektaalvähki on koguni 50 protsenti.

Suure suremuse põhjuseks on peamiselt see, et haiguse kulg on märkamatu ning sümptomid võivad avalduda alles viimases staadiumis, kui haigus ei allu enam ravile. Seega on väga oluline, et kasvaja avastataks võimalikult vara, sest varasemas staadiumis kasvaja allub ravile tunduvalt paremini.

Ka Eestis esineb jämesoolevähki üsna sageli. Näiteks 2020. aastal suri jämesoolevähi tagajärjel üle 400 inimese. Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmetel diagnoositi aastatel 2015–2019 kesmiselt 350 uut pärasoolevähi juhtu aastas.

Sümptomite märkamisel ära häbene pöörduda koheselt arsti poole

Kuidas soolehaigust avastada? Nagu öeldud, avastatakse jämesoolevähk sageli väga hilja. Nii võivad ka teistel proktoogilisel haigustel puududa tuntavad sümptomid, näiteks kipuvad suuremate vaevusteta kulgema hemorroidid. Küll aga on kindlateks ohumärkideks ebamugavustunne, kipitus või valu pärakupiirkonnas ning veritsus roojamisel.

Kindlasti tuleb spetsialisti poole pöörduda, kui kolorektaalvähi sõeluuringu käigus tuleb positiivne peitvere test, pärakust eritub lima, verd või mäda ning tualettpaberile või pesule ilmub verd.

Oma seisundit tasuks jälgida ka sügeluse, põletus-, ebamugavustunde või valu korral perianaalses piirkonnas, kui tunnete turset või võõrkeha pärakupiirkonnas või kui esineb fekaalipidamatust.

Kahjuks inimesed sageli häbenevad soolehaigusi ning lükkavad visiiti arsti juurde pidevalt edasi. Tasub aga meeles pidada, et mida varem raviga alustatakse, seda vähem ebamugavusi haigus tulevikus põhjustab. Ja häbeneda pole midagi – arstid teavad, millise haigusega tegemist on ja kuidas käituda.

Tarbi rohkelt vedelikke ning kiudaineterikkaid toite

Kas soolehaigusi saab kuidagi ennetada? Üks peamisi riskifaktoreid, mis soodustab haiguste teket pärakupiirkonnas, on vähene vedeliku tarbimine ja kiudainetevaene toit. Uuringud näitavad, et kiudaineterikaste toitude söömine vähendab soolevähi tekkimise riski koguni 25–40 protsenti. Seetõttu on väga oluline, et toidulaual oleks ka kiudaineterikkad road, sest need puhastavad meie seedetrakti. Kiudained seovad seedetraktis olevaid parasiite, toksiine ja kantserogeene ning väljutavad need koos roojaga, enne kui need soolt ärritama või vähki tekitama hakkavad.

Soolestiku toimimiseks vajalike kiudainete allikateks on taimsed toiduained: täisteratooted, kaunviljad, pähklid ja seemned, aga ka puu- ja köögiviljad. On täheldatud, et inimestel, kes söövad regulaarselt 5–9 portsu puu- ja juurvilju päevas, esineb soolehaigusi kaks korda vähem kui neil, kes puu- ja juurvilju ei taha.

Kahjuks leidub ka aineid, mis võivad vähki haigestumist suurendada – näiteks lisaaine E320, mida kasutatakse muuhulgas margariinides, õlides, maiustustes, kartulikrõpsudes ja nätsus.

Seega tuleb soolestikuhaiguste ärahoidmiseks oma toidulaud üle vaadata. Piirama peab küllastatud rasvade ja rafineeritud süsivesikuterikka toidu tarbimist. Samuti tasub marineerimise, grillimise ja suitsutamise asemel eelistada toidu hautamist, keetmist ja aurutamist.

Protseduuri valulikkust kartma ei pea

Sooleravikliinikus võtavad patsiente vastu suure kogemusega oma ala professionaalid. Kliinikus saab patsient valida, kas soovib protseduuri läbida sedatsiooni või kohaliku tuimestuse all. Kõige olulisem on, et patsiendil oleks protseduuri ajal võimalikult mugav. Sooleravikliiniku arstid on läbinud valutu kolonoskoopia koolituse, mistõttu võivad patsiendid end arsti hoole all väga hästi tunda.

Lisaks on kasutusel uued ja uuenduslikud meditsiinitehnoloogiad, nagu EVIS X1 süsteem. See süsteem on loodud varajases staadiumis onkoloogiliste haiguste ravimiseks, vähieelsete seisundite usaldusväärseks ja täpseks diagnoosimiseks ning täpseks ja lihtsaks sõeluuringuks. Arvukad kliinilised uuringud on tõestanud, et ECVIS X1 juures kasutatavad tehnoloogiad võivad parandada diagnoosimise ja ravi kvaliteeti ning muuta protseduurid patsiendi jaoks võimalikult mugavaks.